Mis teeb sisearhitektist sisearhitekti?
Paljud inimesed loovad kauneid ja hubaseid ruume, olgu need kodud, kontorid või avalikud pinnad.
Aga kutseline sisearhitekt ei vastuta ainult esteetika eest. Tema roll on palju laiem ning hõlmab ruumide funktsionaalsust, ohutust, jätkusuutlikkust ja kasutajakesksust.
Sisearhitekt vs interjööridisainer – mis on vahe?
Seda küsimust esitatakse sageli. Põhiline erinevus seisneb hariduses, oskustes ja vastutuses.
👉 Kutseline sisearhitekt on:
- läbinud süvendatud erialase hariduse (bakalaureuse- ja magistrikraad sisearhitektuuris),
- omandanud kutsealased oskused,
- taotlenud ja saanud kutse, mis põhineb praktikal, analüüsil ja tõendatud portfooliol.
Interjööridisainer võib küll kujundada meeldiva keskkonna, kuid sisearhitekt peab tagama ka ruumide tehnilise ja funktsionaalse toimivuse.
Kutsestandard – mis on eelduseks?
Sisearhitekti kutse ei põhine pelgalt andel ja kogemusel. Selle taotlemiseks on vajalikud selged eeltingimused:
✔️ Haridus – bakalaureuse- ja magistrikraad sisearhitektuuris (kas Eestis või välismaal, kuid vastavuses Eesti kutsestandardi nõuetega)
✔️ Töökogemus – sõltuvalt taotletavast tasemest vähemalt 10 aastat valdkonnas tegutsemist
✔️ Portfoolio – mitmekesine ja analüütiline tööde kogu, mis näitab nii loomingulist kui ka professionaalset küpsust
✔️ Eneseanalüüs – sisuline peegeldus oma praktika ja erialase arengu üle, mis seob kokku portfoolio ja kogemused
Kutsetasemed – 6, 7 ja 8
Sisearhitektide kutsesüsteemis on neli taset: tase 6, diplomeeritud tase 7, volitatud tase 7 ja tase 8.
- Milliseid pädevusi iga tase eeldab?
- Millal on õige hetk ühele või teisele tasemele kandideerida?
Sellest kirjutan juba järgmises blogipostituses.
📌 Kokkuvõtteks: Sisearhitekti kutse ei ole lihtsalt tunnistus paberil – see on märk põhjalikust haridusest, pikaajalisest praktikast ja professionaalsest vastutusest. See eristab sisearhitekti disainerist ning kinnitab tema kompetentsi ruumiloome valdkonnas.